ESILEHT UUDISED
KALENDER
ARTIKLID
TOETAJAD



MAARJAMAA LUGU


MAARJAMAA TEEMA-AASTA


MAARJA-KIRIKUD

EELK

Ambla kirik

Toomkirik

Jõelähtme kirik

Helme kirik

Kursi kirik

Loksa kirik

Märjamaa kirik

Nissi kirik

Otepää kirik

Paistu kirik

Põlva kirik

Pöide kirik

Rõuge kirik

Tahkuranna kirik

Naissaare Maarja kabel

Tartu Maarja kirik

Torma kirik

Tõstamaa kirik

Vigala kirik

Väike-Maarja kirik

EAÕK

MPEÕK

RKK


SÜMBOOLIKA


KONTAKT


FOTOALBUM



MAARJA-KIRIKUD  EELK Toomkirik

EELK Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkogudus

Tallinna toomkirikut asuti ehitama vahetult pärast taanlaste saabumist Põhja-Eestisse 1219. aastal. Puidust kirikut mainitakse esmakordselt ajalooallikates 1233. aastal. 1240. aastal nimetas Taani kuningas Valdemar II (1170-1241) Lunastajale ja Neitsi Maarjale (ld. templum Salvatoris et Mariae) pühitsetud kiriku Tallinna piiskopkonna peakirikuks. Toomkirikust sai Eestis asuvate kirikute emakirik (ld. matrix ecclesiae) ja piiskopi katedraalikirik. Kui Tallinna all-linnas teostus usupuhastus 1524. aastal ja jumalateenistusi viidi läbi saksa keeles, toimusid katoliku ladinakeelsed missad toomkirikus kuni rootslaste tulekuni 1561, mil Tallinn andis end Rootsi krooni alla. Toomkirikus hakati pidama saksa-, rootsi- ja ka eestikeelseid jumalateenistusi  ja 1636. aastal asutati eestikeelne Toomkogudus, millest kasvas välja hilisem Tallinna Toompea Kaarli kogudus.

 

Pärast Põhjasõda ja Eesti allutamist Vene tsaarile 1710. aastal, jäid jumalateenistused toomkirikus ainult saksakeelseteks. Eestikeelne kogudus asutati toomkiriku juurde uuesti alles 1927. aastal, mil Eesti riik võttis toomkiriku Balti-Saksa kogukonnalt ära ja andis EELK piiskopi kasutusse. Alates sellest ajast on Tallinna toomkirik ja -kogudus olnud EELK piiskopi, hiljem peapiiskopi katedraaliks.
 
Toomkirik on populaarne palverännakute sihtpunk. Kirikus on peaaltarile lisaks altarid Lunastajale ja Maarjale, millede ees võivad palvetajad süüdata küünlad. Kirik on palveränduritele avatud tasuta. Külastajalt, kes soovib tutvuda kiriku arvukate kultuuriväärtustega (haruldane vapikollektsioon, hauamonumendid, altar, kantsel jne), kuulata suurepärast 100-aastast Saueri-Ladegasti orelit või ronida kirikutorni, eeldatakse sisenemisel annetust. Kirik on palveränduritele ja teistele külastajatele avatud aastaringselt suvel igal nädala päeval kell 9-18 ja talvel 9-15 (esmaspäeval suletud). Koguduse kantslei on avatud teisipäevast reedeni kell 10-14.
 

Rohkem infot toomkoguduse tegevuse kohta leiate koguduse kodulehelt »


tel 644 4140
tallinna.toom@eelk.ee.

|↑ üles|  

"KAHEKSA SAJANDIT MAARJAMAAD" TEEMA-AASTA

Aastal 2015 möödub kaheksa sajandit suurest kirikukogust, kus eestlaste piiskop tutvustas maailmale Maarjamaad. Sellel juubeliaastal tuletagem meelde käidud teed ja mõelgem sellele, kuidas Maarjamaad edasi ehitada.

KAHEKSA SAJANDIT MAARJAMAAD KOOSTÖÖKOGU

Eesti Kirikute Nõukogu | Eesti Evangeelne Luterlik Kirik | Eesti Apostlik Õigeusu Kirik | Rooma Katoliku Kirik | Presidendi kantselei | Riigikantselei | Siseministeerium | Kultuuriministeerium | Eesti Piibliselts | Tartu Ülikooli Usuteaduskond | EELK Usuteaduse Instituut | Conventus Terra Mariana | Ajaleht "Eesti Kirik" | MTÜ Sonico | Corelli Music |Kirjastus Maarjamaa | Rahvakultuuri Keskus | Eesti Muinsuskaitse Selts | EELK Misjonikeskus | Maarjamaa Haridusselts | EELK Kirikumuusika Liit | Maarjalaulude Festival | Eesti Ajaloomuuseum | MTÜ Maarja Gild | MTÜ Maarjamaa Palveränd | Pühalaulu Kool | Maarja kogudused