Jumalaema Uinumise ikoon Pühtitsal.

„Iidne pärimus, mis on kirja pandud Peipsi järve kaldal asuva Vasknarva õigeusu kiriku krooonikas, räägib sellest, et kord nägi eestlasest karjus Pühtitsa mäel imekaunis säravas rõivastuses suursugust Emandat. Ent niipea, kui karjus mäele läheneda püüdis, nägemus kadus. Kui aga eestlane tagasi karja juurde pöördus, ilmus Emand taas nähtavale. Nii sündis mitu korda järjest. Koju tagasi pöördunud, jutustas karjus sellest ilmutusest ka teistele külaelanikele. Mõned neist suundusid järgmise päeva varahommikul mäele ning kohtasid taas allika lähedal imekaunist Naist heledas hiilgavas rõivastuses. Ent nende liginedes kadus ilmutus kohe. Kolmandal päeval kordus seesama lugu. Siis ronisid külaelanikud mäkke ning leidsid kohalt, kus oli end näidanud suursugune Emand, Jumalaema Uinumise ikooni. Võtnud pühakuju, andsid nad selle Jaama küla õigeusklikele talupoegadele ning jutustasid, kuidas nad ikooni olid leidnud. „Hoidke see endale, sest meie ei palveta ju ikoonide ees, teie, venelased, aga palvetate.“ Õigeusklikud, võtnud harduse ja rõõmuga ilmutatud ikooni vastu, ehitasid sinna paika väikese kabeli Jumalaema Uinumise auks ning panid ikooni kabelisse. Sellest ajast peale käis Narva peakirikust igal aastal 15. augustil (vana kalendri järgi) Jumalaema Uinumise pühal mõni preester siia kokkutulnud palveränduritele teenistust pidamas. Hiljem viidi ikoon üle Narva peakirikusse. Kui Vasknarva küla endale kiriku sai, hakkas Pühtitsa kabel alates 1818. aastast selle alla kuuluma ning ka Jumalaema imettegev ikoon paiknes siitpeale Vasknarva kirikus, kust see igal aastal 15. augustil ristikäigus Pühtitsasse kanti. Selle pärimuse kõrvutamine luterliku pastori visitatsiooniprotokolli andmetega lubab paigutada kabeli ehituse XVI sajandi teise poolde.“ [1]

[1] Patriarh Aleksius II, Õigeusk Eestimaal (2009, lk 305j).

Infot Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalse Naiskloostri kohta leiate: