Rapla kihelkonnapäevadele anti start juba reedel, 17. juulil, ent õige hoo said need sisse laupäeval ning pühapäeval. Viimasel kahel-kolmel aastal on kujunenud kombeks, et kihelkonnapäevade ühe osa võtab enda korraldada mõni Rapla kihelkonna vald. Tänavu oli selleks Raikküla. Nõnda kujuneski välja, et laupäeval tähistati kihelkonnapäevi Kabalas, pühapäeval Raplas.Pühapäevane programm sai alguse ringkäiguga Rapla kalmistul. Tegemist on traditsioonilise sündmusega, mis nüüd juba aastaid on olnud lahutamatu osa Rapla kihelkonnapäevadest. Ringkäigu eesmärk on ühest küljest külastada inimeste haudasid, kes oma elu jooksul on Rapla kihelkonna elus silma jäänud.

Teisest küljest võib ringkäigu jooksul ka ise üht-teist oma kodukandi ajaloo kohta õppida. Oma teadmisi jagasid nii kirikuõpetaja Mihkel Kukk kui ka kõik teised ringkäigul osalejad, keda oli kokku ligikaudu kolmkümmend.
Tuntumatest inimestest külastati näiteks Joosep Liivi hauda, kes töötas Rapla koguduse õpetaja ametis aastatel 1907-1940. Samuti käidi KarlRudolf Valdese haual, kes oli praeguse Rapla kiriku ehitusmeister.

Kui nii võib öelda, oli kõige pidulikum külastus Carl Eduard Malmi hauale, kes oli Rapla koguduse õpetaja aastatel 1864-1901. Kusjuures 19. sajandi lõpul oli just tema see, kes algatas idee uue kiriku ehitamisest Raplasse. Malmi haual lauldi "Üks kask meil kasvab õues", mida võib mitteametlikult pidada ka Rapla hümniks.
Ringkäik Rapla kalmistul on kena traditsioon, mis mujal Eestimaal väga levinud ei ole. Seda võib pidada lausa ainult Raplale omaseks ürituseks. Mihkel Kukk ütles, et pead anda ta ei julge, kuid tema teada mujal Eestis selliseid ringkäike regulaarselt ei tehta. Kuna tänavused kihelkonnapäevad olid Raikküla valla korraldada, asetati kalmistul küünal ka Raikkülaga seotud inimeste haudadele.

Tänavused kihelkonnapäevad olid osa laiemast teema-aastast “Maarjamaa 800”, mida tähistatakse kõikjal Eestis. “Maarjamaa 800” taust seisneb selles, et kaheksa sajandit tagasi pühitseti Eesti ja Liivimaa alad neitsi Maarjale, sealt ka nimi Maarjamaa. Kukk ütles, et Rapla kihelkonnapäevade tähistamine oli samal ajal ka Rapla Maarja-Magdaleena koguduse poolne Maarjamaa teema-aasta tähistamine.

Kihelkonnapäevade jumalateenistusel teenis kaasa EELK Lääne piirkonna piiskop Tiit Salumäe, kes pidas ka jutluse. Jumalateenistus oli pühendatud helilooja Enn Võrgu 110. sünniaastapäevale, niisiis sai Rapla kihelkonna kooride esitluses kuulda ka Enn Võrgu muusikat. Kõige kuulsam tema laul - “Eesti lipp” kõlas teenistuse lõpus kõigi kirikusviibijate esitusel. Jumalateenistusele järgnes traditsiooniline kihelkonnapäeva supi söömine kirikuaias.

Pärastlõuna jätkus kiriku pastoraadis jututoaga, kus arutluse all oli sama Maarjamaa teema-aasta. Teemat aitasid oma ettekannetega avada ajaloolane Liivi Aarma ja Pirita kloostri vaimulik Vello Salo. Mõlemad ettekanded keskendusid suuresti ajaloolistele sündmustele. Nii rääkis Salo, et aastal 1215 ristiti Sakalas ja Ugandis sadu ning võib-olla tuhandeid eestlasi.

Traditsiooniks on kujunenud ka see, et sobiva kandidaadi olemasolul antakse välja Rapla kihelkonna auhind Maarja-Magdaleena pronkskuju. Varasematel aastatel on selle teeninud näiteks perekond Uusberg ja Raikküla koduloolane Ilse Rahkema. Kõige esimene auhinna laureaat 1998. aastal oli kauaaegne Rapla koguduse õpetaja Evald Saag.

Auhind antakse välja ka tänavu, kuid mitte kihelkonnapäevade ajal. Mihkel Kukk avaldas lootust, et auhind antakse sobivale inimesele üle augustikuu jooksul. Plaani kohaselt korraldab järgmise aasta kihelkonnapäevi Kehtna vald.

Tiit Salumäe